Inimene on loodud olema ühenduses ja otsima ühendust teiste inimestega ning seetõttu on eranditult kõigil sügav soov luua mingil eluetapil paarisuhet. See vajadus saab alguse juba emaüsast kus esimene kontakt luuakse emaga. Ka esimesed probleemid mis paarisuhetes tekivad on tõenäoliselt seotud just meie vanematega. Selgitan kohe lähemalt kuidas. Valgustan millised on kõige enam levinumad paarisuhte probleemid ja kannatused ning kuidas nendega toime tulla.
Lapsepõlves vanematelt üle võetud alateadlikud mustrid ja uskumused – lapsepõlves õpime me kõike armastuse, turvatunde ning erinevate suhte dünaamikate kohta. Õpime enese väärtustamist läbi selle kuidas vanemad üksteist kohtlevad ja meid koheldakse. Paraku ei ole nendes kodustes dünaamikates just alati harmooniat ning tasakaalu vaid palju valu ning erinevaid emotsioone kogetakse läbi selle kui hästi tulevad toime enda emotsioonidega lapsevanemad ning milline on nende vaimne seisund. Kuna emotsioonid talletuvad kehas luues erinevaid kaitsekihte hakatakse paarisuhtes tihti neid samu vanematelt võetud mustreid üle kandma, sest alateadlikult soovitakse luua sarnast emotsiooni põhjusel, et see on ainus turvatunne mida teatakse. Ehk suur osa valust mida põhjustatakse hiljem paarisuhtes enda kaaslasele läbi enda emotsionaalse seisundi on tegelikult alateadlik viis iseennast valu eest kaitsta. Mõlema partneri sees elab nende lapsversioon ehk sisemine laps kes otsib seda armastust mida vanematelt mingil hetkel puudu jäi ning pakub seda armastust mida ta nägi enda vanemaid üksteisele või talle pakkumas.
Inimesed tulevad kokku erineva kogemuse ning koduse taustaga ning ainus võimalus koos harmooniat luua on aktsepteerida ennast ja teist sellistena nagu ollakse ning proovida leida iseendas need kohad kus on üle võetud mõni lapsepõlvest õpitud muster, väljendada oma partnerile selgelt enda vajadusi. Olla valmis avatult vestlema ning proovima mõista teise inimese perspektiive.
Varasemates suhetes kogetud valu – Sarnaselt esimesele punktile talletuvad kõikides suhetes kogetud emotsioonid kehas ning võivad järgnevates suhetes luua kaitse, et mitte uuesti kogeda valu, põgeneda või vastupidiselt otsides sarnast olukorda, sest see on ainus mida keha tunneb ja teab. Kardetakse olla haavatavad ning põgenetakse alateadlikult hoolimata sellest, et on tegelikult soov luua ühendust. Sellepärast ei tohiks hukka mõista inimesi kelle puhul esineb nn “punaseid lippe”.
Punane lipp võib olla alateadlik reaktsioon hoiduda valust ning see ei tohiks olla põhjuseks tembeldada kedagi halvaks inimeseks. Pigem tuleks iseendalt küsida, et miks ma sellist kogemust enda elus ligi tõmban, milline osa minust soovib taas luua valu? Millal ma olen enda elus juba sellist valu kogenud? Hea on tegeleda enda valuga ning läbi selle kasvada partneriks kes suudab olla esmalt iseendale toeks, enda emotsioone tunda ning siis hoida ruumi ka oma kaaslase emotsioonidele.
Energiad ja dünaamika nende vahel – Meil kõigil on iseendas nii meesenergia kui naisenergia. Meesenergia on rohkem see mis paneb tegutsema, saavutama. Naisenergia võtab vastu ning on voolavam ja loovam. Kui need kaks energiat on inimeses tasakaalus ollakse võrdselt valmis panustama ja ka vastu võtma kuid tihti on need energiad tasakaalust väljas mis põhjustab seda, et ootused üksteise suhtes ei lähe paika ning see hakkab põhjustama konflikte. Võib-olla ootab naine mehelt rohkem domineerimist kui mees suudab pakkuda või mees rohkem pehmust kui naisel anda on. Isegi kui mees soovib kaitsta, pakkuda, võimaldada ning suhet juhtida, siis olles suhtes naisega kellel on raske iseennast aktsepteerida, armastada ning vastu võtta kellegi teise hoolitsust viib ka mehe tasakaalust välja tekitades tunnet, et ükskõik mida ka mees ei teeks, see ei ole kunagi piisav. Sama võib juhtuda ka vastupidises olukorras. Ülimalt iseseisval naisel võib raske olla ruumi tekitada enda ellu kellelegi kes sooviks osa tema elust olla ning toetuda kellelegi teisele. Mees kes tuleb suhtesse olles rohkem naisenergias kui tasakaalus ootab peamiselt, et naine teda teenindaks, tema vajaduste eest hoolitseks ning enamuse ühisest kohustusest enda peale võtaks.
Lahendus on taas vaadata iseendasse ning mõelda täpselt milliste ootustega paarisuhtes ollakse ning äkki on võimalust seda dünaamikat kuidagi parandada tegeledes iseenda seisundi ning vajadustega esmalt. Inimesed kes tasakaalustavad ennast eraldi ehk pakuvad esmalt armastust, turvatunnet ning hoolt iseendale on võrdselt valmis panustama enda partnerisse ning temalt kõike vastu võtma mis loob tervisliku ning harmoonilisema dünaamika kahe inimese vahel.
Väärtused ja väärtuskonfliktid – Kui suhte alguses ei selgitata välja või teata isegi mis on enda põhiväärtused, võivad tekkida ka väärtuste konfliktid. See tähendab, et inimesed ei ole päris samal lainel mida elus oluliseks peetakse. Nii võivad tekkida selle üle vaidlused kas ja miks abielluda, kui palju ning kas üldse lapsi soovitakse, millised on kellegi usulised vaated või elulised põhimõtted jne. Väärtuskonfliktid võivad esineda ka sellisel tasandil kus üks osapool soovib pidevalt liikuda, kasvada ja areneda kuid näiteks teine hoiab teda tagasi tundes ennast mugavalt omas tsoonis. Nii võib tekkida ühel või mõlemal osapoolel tunne, et teda ei mõisteta. Väärtused määravad üsna palju ära selle kui palju ja millega on keegi nõus leppima ning mida aktsepteerima. Ei ole tervislik luua paarisuhet või viibida mõnes selliselt, et see saab võimalikuks ainult siis kui enda tõde ning väärtusi alla surutakse.
Lahendus on selgitada välja millised on kumbagi osapoole väärtustused juba suhte alguses kuid kui probleemid on juba hiljem tekkinud saab kas muuta suhte sees olukordi arvestades üksteise erinevustega, aktsepteerida olukorda või lahkuda.
Illusioonides elamine – Järjekordne püüdlus kaitsta ennast valu eest kujutades ette, et on olemas perfektne versioon sinu inimesest või kellegist kes vastab 100 protsenti sinu vajadustele ja soovidele. See keegi “õige”. Püüdlused enda kaaslast suruda sinna illusiooni kasti. Mitte ükski inimene ei saa vastata täielikult kellegi teise vajadustele, sest me ei ole loodud teiste vajadusi teenindama vaid hoolitsema iseenda vajaduste ning heaolu eest.
Oluline on ühine soov mitte võidelda üksteise vastu vaid üheskoos tiimina suhtes tekkivate probleemide vastu. Oskus õppida iseenda vajadusi täitma ning empaatia/soov olla olemas toeks ning julgustuseks kaaslasele kelle endale oled valinud. Valmisolek enda kaaslast austada, usaldada ning aktsepteerida sellisena nagu ta on. See ei tähenda mitte seda, et peaks igasugust käitumist iseenda suhtes aktsepteerima vaid näha ning suhtuda enda partnerisse hästi just nende omaduste põhjal kes tema on.
Paarisuhe nagu sõna esimene osagi ütleb peaks käima paaris. Ehk väga suur roheline lipp on see kui mõlemad osapooled soovivad oma elu üksteisega jagada ning jah just JAGADA mitte üksteise elu elada. Harmoonia ja tasakaalu on võimalik luua ainult siis kui on soov ning oskus enda ego kõrvale lükata ning vaadata suhtes esinevaid probleeme ning takistusi läbi võimaluste filtri. Milliseid võimalusi annab see minul kasvada? minu partneril kasvada? meil koos kasvada?
Aga mis siis on päriselt põhjus lahku minna? Päris põhjus on see kui üks või mõlemad osapooled ei soovi koostööd teha ning antud suhtega jätkata või suhet üldse luua. Alati tuleb võimaldada vaba tahe. See on lausa inimõigus. Üks mis aga kindel, kui ei lahendata endaga seotud haavu ja probleeme ära, siis need tulevad esile igas paarisuhtes.