Kuidas säilitada tervislikku paarisuhet kärgperes? Minu kogemus ja soovitused
Viimasel ajal on Eestis palju räägitud ühest valusast juhtumist, kus kärgpere ei suutnud laste hooldusõiguse küsimuses leida lastele toetavat ja turvalist lahendust. See teema on tõstatanud diskussiooni ka terapeudi ringkondades. Otsustasin oma kogemusest lähtudes jagada mõtteid kärgperenduse kohta ja anda praktilisi soovitusi.
Elan ise kärgperes ja minu eesmärk on hoida lapsele kasvamiseks võimalikult toetav ja turvaline keskkond. Jagan siin mõningaid tervislikke mustreid ja kogemusi, mis aitavad teistel sarnast tasakaalu leida.
1. Väldi võimuvõitlust partneri ekskaasaga
Üks levinumaid probleeme kärgperedes on võimuvõitlus, kus endine partner võib manipuleerida lastega, et saada oma soove täidetud või rahalist kasu. See võib uues suhtes tekitada hirme ja pingeid, kui uus partner tunneb end kõrvalejäetuna. Sageli manipuleeritud vanem hakkabki survele alluma, kartes oma lastest eemalduda, ja seab uue partneri vajadused tagaplaanile.
Oluline on mõista, et laste kasvataja kohustus on hoida ekskaasaga selgeid piire, et perekond saaks tervislikult toimida. Ekskaasa süüdistamine ei anna mingit tulemust – sageli peituvad manipuleerimise põhjused hoopis ekskaasa ebakindluses või lahkumineku käigus tekkinud haavades. Oma paarisuhet tuleb hoida ja kaitsta, ning selleks on oluline, et lapsi kasvatav partner võtaks vastutuse piiride seadmise ja kokkulepete tegemise eest, et see ei kahjustaks tema käesoleva paarisuhte heaolu.
2. Määra selged piirid ja rollid kärgperes
Laste esmased kasvatustööd teevad siiski ema ja isa. Kui mõlemad vanemad on lastele turvalised, mitte vägivaldsed ega sõltuvuste küüsis, ei peaks uus partner end liialt kasvatust puudutavatesse otsustesse segama. Kõik peaks olema kokkuleppeline: millises ulatuses uus partner laste elus osaleb ja kuidas korraldatakse suhtlus ekspartneriga. Uue partneri ülesanne on usaldada, et laste vanem teeb pere jaoks õiged otsused ning kui see nii ei ole, peab vanem ise oma suhted ekspartneriga korrastama.
Kärgperes on igaühel oma roll, ja kui need on selgelt määratletud, tunnevad kõik pereliikmed end kindlamalt ja toetatumalt. Minu kogemus on näidanud, et kui rollid ja piirid on paigas, väheneb pinge ja pere saab toimida ühtse tervikuna.
3. Ekspartnerina suhtle avatult sellest millest lapse jaoks vaja ning väldi liigset huvi ekspartneri uue paarisuhte osas
Oluline on suuta koos oma laste vanemaga luua kokkulepped laste kasvatuse ja hoolduse osas. Kõige rohkem probleeme tekib siis, kui püüame muuta olukorda, mis ei ole meie kontrolli all, näiteks püüame muuta ekskaasa või tema uue partneri käitumist. Oluline on luua kindlad piirid ja kokkulepped, et laste koos kasvatamine saaks toimuda. Ma mõistan, et võib tekkida hirme, et äkki uus kaaslane ekspartneril võtab üle vanema rolli või sekkub liigselt laste kasvatamisse, aga tihti on need asjatud hirmud. Samuti on asjatu hirm, et partner jätab lapsed uue suhte tõttu tähelepanuta. Kui ise julgustada ja lasta ekspartneril lastega tegutseda, siis kaastakse tihti rõõmuga lapsed uude peredünaamikasse. Nii ongi järeltulijatel lõpuks kaks toimivat pere ning üks toimiv kärgpere.
4. Lõpeta oma ekskaasaga võitlemine ja keskendu koostööle
Kui lahkuminek on toimunud valusa kogemuse taustal, on haavatud osapoole kohustus otsida endale abi – näiteks läbi teraapia. Lapsed vajavad mõlema vanema olemas olu ja toetust, isegi kui vanemad enam koos ei ela. Minu kogemus oma lapse isaga on hea näide sellest, kuidas isegi lahkumineku järel on võimalik säilitada toimiv ja lapsesõbralik suhtlus. Sama ma ei saa öelda paljude dünaamikate puhul mil on lahkuminekul olnud reetmist, petmist või muid haiget tegevaid aspekte. Sellisel juhul on ikkagi ka haiget saanud poole roll tegeleda enda vaimse tervisega, et mitte jääda hoidma viha lapse teise vanema suhtes ning seeläbi mõjutada lapse ja vanema omavahelist suhtlemist ja ühendust.
5. Austus teise vanema vastu
Nii minul kui mu abikaasal on austus minu lapse isa vastu. See tähendab, et ma usaldan tema vastutust isa rolli eest, ei sekku tema isiklikku ellu ega soovi kontrollida tema suhteid. Samamoodi tunnen, et austus on vastastikune ning minu ja abikaasa suhet ning meie perekonda ei saboteerita. Rollide selgus ja vastastikune austus annavad kõigile võimaluse oma pereelu rahulikult elada.
Tervisliku kärgpere säilitamine nõuab, et iga osapool teeks oma osa ja austaks teiste omasid. Minu kogemus näitab, et piiride hoidmine, usaldus ning selged kokkulepped aitavad vältida pingeid ja pakkuda lastele turvalist kasvukeskkonda.
Suhteterapeudina tahan anda mõtteainet kärgperes oma paarisuhte hoidmiseks. Paarisuhet ei saa hoida püüdes kontrollida oma partneri või tema ekspartneri käitumist. Kui oled suhtes inimesega, kes kasvatab teise vanemaga koos ühist last, tuleb olla valmis sellega kaasnevaks. Tuleb olla valmis tegeleda oma ebakindlusega, et mitte võtta liigset vastutust teiste eest. Tuleb õppida oskusi ennast selgelt, ausalt ja haavatavalt väljendada, et partner saaks Sind vajadusel toetada. Kindlasti mitte jääda kannatama. Lahendused on olemas, kui oled valmis vaatama enda sisse, et milline on sinu roll selles kärgperes.
Sa ei saa muuta oma partnerit, ei saa muuta oma partneri ekspartnerit, ei saa muuta enda ekspartneri uut partnerit, kuid saad muuta seda kuidas sina iseenda suhtes tunned. Saad tegeleda enda enesekindlusega ja sisemise turvatundega, et olla ise hea partner ning teha suhtes otsuseid lähtuvalt oma sisetundest, mitte hirmust partnerist ilma jääda või soovist teisi selles kärgperes muuta ja kasvatada. Kärgperendus võib olla ka suurepärane võimalus vaadata enda sisse, mis sind tegelikult häirib? Kuidas sellega tegeleda?
Olen loonud 6-nädalase suhteteraapia paketi, et aidata lahendada sisemisest turvatunde puudusest ja ebakindlusest tulenevad suhteprobleeme. Kui tunned, et oled valmis alustama oma teekonda, leiad suhteteraapia SIIT.