Lähisuhtevägivald, kaassõltuvusest vabanemine, kaassõltuvus

Kaassõltuvus ja lähisuhtevägivald

Mis on kaassõltuvus?

Kaassõltuvus definitsioonilt on enese identiteedi kaotamine, liigse vastutuse võtmine teise inimese käitumise eest, liigne hoolitsus. Kaassõltuvus on pidev muretsemine, ülemõtlemine, sütel kõndimine, üksindus, kurbus, valu, ebaõigluse tunne, viha kontrollimatu üle, hirm. Kogu spekter mida olen kogenud kui olin ise kaassõltuvuses. Ma olen kogenud kaassõltuvust mida tekitas ja võimendas partner ning antud suhtes olnud lähisuhtevägivald, kuid olen ka lapsepõlve mõjutustel tundnud sõltuvust kaaslase suhtes kelle huvides oli tegelikult mind päriselt hoida ja kaitsta. Kirjutan mõlemast kogemusest.

Kaassõltuvus mille tekitab partner läbi manipuleerimise. Mis on sõltuvus? Kuidas tunda ära lähisuhtevägivalda?

Inimene võib olla pärit täiesti turvalisest kodust armastavate vanematega kuid ometi kogeda kaassõltuvust. Sõltuvus iseenesest on emotsioonidega toimetuleku moodus. Nimelt nagu ma ka enda enesejuhtimise koolituses välja tõin on inimese loomuses vältida ebamugavust ja valu ning kogeda naudinguid. Naudingutest rohkem soovib siiski inimolend mitte tunda valu. Selle toimetuleku mehhanismi taga on evolutsioon ja ellujäämise instinkt. Kuidas see on sõltuvusega seotud?

Sõltuvus nagu ka nimi ütleb, paneb inimese heaolu millestki sõltuma. Olgu selleks kiitus, tähelepanu, nikotiin, alkohol või mõni narkootikum, mis kiirelt tõstab dopamiini ehk premeerimise hormooni taset. Kui hormooni tase kehas langeb tekitab see vastupandamatu soovi eufooriat uuesti kogeda. Nii satub inimene lõksu. Ta on loonud endale mingisuguse tühimiku mille täitmise üle on tal täielik kontroll, ta saab uuesti tarbida või tähelepanu uuesti provotseerida.

Nüüd jõuame negatiivse manipuleerimise ja provotseerimise juurde sõltuvussuhtes. Inimene kes manipuleerib andes korraga palju tähelepanu, kiitust, austust, hoolt ja armastust ning mõnel teisel hetkel seda kõike ära võtab läbi mõnistuste, alanduste ja eiramise, tekitab teises inimeses sõltuvuse, seoses suurte emotsionaalsete kõikumistega. Manipuleerija soovib kontrolli omada partneri üle selleks, et too tema jaoks kõike teeks sõrme liigutusel. Nii saab ta tunde, et ta on oluline ja omab kontrolli teise inimese tunnete ning tegude üle. Selliselt saab ta vältida teisepoolset hülgamist läbi selle, et hülgab esimesena. Kontrollivajadus tuleneb hirmust saada hüljatud, tunda valu, vältida iseenda vigade eest vastutuse võtmist. Sellise vältimise taga on ka hirm end avada ja tunda piinlikust juhul, kui tema haavatavuse peale naerdakse või teda tõrjutakse. On naisi ja mehi kes valideerivad enda väärtust läbi teise inimese heakskiidu. Mida rohkem vastassugu minust huvitatud on, seda tahetum ma olen, seda olulisem ma olen. Mida rohkem ma teiste heaks teen, seda tublim ma olen. Selleks, et piisav ning vajalik olla, pakun alati õigeid lahendusi ja elan teiste eest nende elu ka ära!

Kui täiesti turvalise kiindumussuhte tüübiga inimene juhtub armuma fassaadi mida manipuleeriv haavatud inimene etendab, on segadus, kurbus ja päästmise vajadus kiirelt tulemas. Empaatiline inimene näeb manipulatsiooni läbi kuid kipub jääma iseendaga vaidlema selle osas kas armastatule tuleks õppetund anda ja lasta temal endal vastutada või armastada teda nii palju ja kaua, et teda päästa. Valides teise variandi, avastatakse peatselt, et on satutud põrgulikku olukorda millest väljapääsu on raske näha.

Emotsionaalne lähisuhtevägivald – tunne, et kõnniksin justkui munakoortel või sütel, kartes enda vajadusi või soove välja õelda, sest sellele on järgnenud vihapursked, tülid. Kuum ja külm käitumine. Hoolimata sellest mida ma teen või otsustan, ma ei tea kunagi ette kas partner on sellega päri või saan solvumise, eiramise ja mõnitavate märkuste osaks. Ma ei saa olla kaaslase peale kindel, sest ta süüdistab mind asjades mida ta ise teeb või tegemata jätab, rääkides mulle, et ma ei mäleta õigesti või ei saanud õigesti aru. Ta süüdistab mind tähelepanematuses või unustamises, isegi valetamises, kuigi ma mäletan väga hästi ja tean sisimas, et ma ei ole midagi valesti teinud. Kaaslane ei näe endas viga ega tunnista enda eksimusi, mina olen alati see kes peab kodurahu huvides vabandama. Ma tunnen partneri läheduses hirmu.

Füüsiline lähisuhtevägivald – See algab tavaliselt kergetest tõukamistest, ribidesse torkimistest, käte väänamistest jms. Pärast esimesi juhtumeid vägivallatseja vabandab tuhandeid kordi, toob lilli ja räägib sellest, et ta iial enam midagi sellist ei tee. Vahel isegi avab enda tagamaid nt, et tal oli raske lapsepõlv või eelmine kaaslane tegi talle haiget. Nii hakkab kahju temast, ollakse tänulikud, et ta esimest korda suhte jooksul end avas ja tekib lootust, et kindlasti ta muudab ennast ning see juhtus kogemata. Tõsiasi on see, et füüsiline vägivald ega ka vaimne, ei ole õigustatud mitte mingil moel. Inimene võib olla traumeeritud, hingehaavade ja ebastabiilse psüühikaga kuid iial ei tohiks ta oma reageeringuid välja elada teisi kahjustavalt, eriti inimese suhtes keda ta väidab armastavat. Tema vastutus on enda muredega tegeleda ning emotsioone kontrollida. Nendele kergematele juhtumitel järgnevad reeglina aina valusamad hoobid. Lõpuks ei vaevu ta enam isegi vabandama nähes, et sa midagi ette ei võta ja aina andestad. Ta õigustab sulle ja iseendale, et sa ise provotseerisid ja olid süüdi, kandsid liiga lühikest kleiti või naeratasid naabrimehele rohkem kui vaja. Igasugune surve seksi osas on samuti osa füüsilisest lähisuhtevägivallast. Normaalne, tasakaalukas inimene ei topi enda käsi sinna kuhu ei lubata.

Materiaalne lähisuhtevägivald – See on sellist tüüpi vägivald mida paljud ei oska tuvastada. Kaaslane võib olla rahulik ja tasakaalukas, kuid kui pere rahakott on ühe inimese käes ning teised peavad elementaarsete baasvajaduste kastmiseks paluma, anuma või muud tsirkust tegema, see on vägivald! Samuti kui üks partneritest ei luba teisel saada mingitel põhjustel materiaalselt iseseisvaks, minna tööle või ettevõtlusega tegeleda.

Suhkrukattega kaetud emotsionaalne vägivald – Seda ma kogesin selliselt, et ei saanudki aru, et tegu oli vägivallaga. Kui ma tutvusin enda abikaasaga ning ta rääkis enda tööst tulenevalt lähisuhtevägivalla tüüpidest, siis sain aru millist suhkrukattega vägivalda ma tegelikult kogesin. See oli selline tunne, et mulle prooviti teha selgeks, et elementaarse austuse ja usalduse jaoks peab vaeva nägema. Minu emotsioonid on valed, ma tunnen valesti, kõik on väidetavalt ainult minu peas ja tegelikult ma peaksin üldse ravile minema. Tunne, et mind ei taheta, aga ei lasta vabaks ka. Kui kandsin kleiti mis temas armukadedust tekitas tähendas see seda, et minu maitse on kuidagi väär või labane. Teiste silmis on tegu imelise inimesega: kuldsete kätega, hea huumoriga, lahke, sõbralik ja armas. Kuid kodus olin mina, kes pidevalt kannatasin selle all, et mulle valetati, mind vähendati, mind hoiti tagasi olemast mina ise, minu sära kustutati erinevate suhkrukattega manipulatsioonidega päevast päeva. Lõpuks oli säravast naisest järel depressioonis inimvare. Sellist tüüpi vägivalda on raske ära tunda, sest pidevalt on tunne, et ma ise olen süüdi. Ma jõudsin tollel ajal ka teraapiasse, minu lohutuseks ütles terapeut, et tegelikult vajaks hoopis minu tolleaegne partner teraapiat ja ravi. Tänaseks on see suhe läbi just nendel samadel põhjustel mida eelnevalt mainisin. Miks ma nii kaua seal suhtes olin? Eks ma pidin siis raskelt õppima kõike seda mida ma täna tean. Lõpuks oli see minu valik mille ma tegin nende teadmistega mis mul sel hetkel olid ja see on okei. Tema oli vastutav enda käitumise eest ning mina oma. Ma olen üsna kindel, et tema käitumise taga oli isiklik ebakindlus. Nähes minu arengut püüdis ta pidevalt mind nö „alla tõmmata” , et ma jääksin tema tasemele, et ma teda ei jätaks, sest ta oli liiga mugav, et ennast arendada ja muuta. Soovitaksin sellise probleemiga inimestel pigem siiski see teekond ette võtta ja enda arenguga tegeleda. Selleks, et ei tekiks vajadust teisi maha teha või vähendada, et ennast paremini tunda. Teiste arvelt ei saa iial õnnelikuks. Nii lihtsalt on!

Kaassõltuvus mis tuli kaasa lapsepõlvest, partner enda käitumisega seda kuidagi ei mõjutanud

Sellise sõltuvuse tunnuseks oli peamiselt hirm hülgamise ees. Ma ei suutnud tollel ajal veel teadvustada, et tegu on ainult hirmuga. Seega väljendus minu tasakaaluka partneri jaoks see minupoolse ülemõtlemisena. Pikad ebakindlad tekstid ehk pidev kinnituse otsimine, et mind ei hüljata ning soov anda endast kõik, et partneril hästi oleks, mõtlemata enda vajadustele. Selles dünaamikas viis mind kaassõltuvus läbipõlemiseni, mis väljendus huvi kadumisena ning pideva väsimusega. Võtsin kõik enda kanda: kodutööd, lapse kasvatamine, eneseareng, tööalane karjäär ja materiaalne edu, et olla piisavalt väärtuslik ja tubli kodus, kuigi oleksin seda olnud ka kohustusi jagades. Selles suhtes oli vägivald peamiselt iseenda suhtes. Parandada aitas mõttemustrite muutmine ning proovisin hakata vastutust jagama, läks küll lihtsamaks ning jäi ka aega oma identiteedi säilitamiseks ning oma vajaduste täitmiseks.

Tagajärjed, haigused

Kaassõltuvuse tagajärgedeks olid mul erinevad vaimsed ja füüsilised mured. Ärevus, depressioon, paanika. Kehalistest sümptomitest tuli teha emakakaela operatsioon ja oli liigeste ning lihastega probleemid, mis piirasid minu liikumisvõimet, takistades elamast täisväärtusliku elu. Ennast hävitavad elukombed nagu liigne alkoholi tarbimine, et raskeid emotsioone alla suruda. Tervis hakkas paranema pärast sõltuvussuhte lõpetamist. Sain energia ja elujõu ning sideme iseendaga tagasi.

Kuidas rasketest suhetest välja tulla?

– Teraapia, enesega sideme taaskord loomine, enda väärtuse ise valideerimine. Ühesõnaga tuleb jälle leida jõudu, et ajada pea püsti!

– Tugigrupp lähedaste näol ja heade sõprade näol

– Endale kindlaks jäämine

– Vajadusel politsei abi kaasata, kasutada varjupaikade võimalust

– Koguda tõendeid (füüsilise puhul EMOs vigastuste registreerimine, vaimse puhul tekstide/kõnede salvestamine), et manipulaatorit oleks võimalik vastutusele võtta

– Eelkõige võtta vastutus enda heaolu ja tervise pärast, mõtlemata mida teised arvavad. Eriti kui kaasatud on ka lapsed. Proovida saavutada materiaalset iseseisvust, et mitte sõltuda.

Kuidas välja tulla kui minu enda kaassõltuvus teeb muret tervislikus suhtes?

– Rääkida partneriga ausalt ja avatult oma eelnevatest kogemustest ja hirmudest

– Teraapia, enda mõttemustrite muutmiseks ning teadvustamiseks

– Partnerile toetumine

– Haavatavus! See ei ole Sinu süü ja ei pea piinlikust tundma. Tuleb olla haavatav ja aus, et lahendusi leida ning toetust vastu võtta. Kõike ei pea üksi tegema! Ei pea olema täiuslik!

– Vajadusel kinnituste küsimine partnerilt

error: Content is protected !!

Broneerimine

[bookly-form category_id=”-1″ service_id=”1″ staff_member_id=”1″ hide=”categories,services,staff_members,week_days,time_range”]