Kui palju oled sa jätnud midagi elus tegemata hirmu tõttu? Ilmselt palju. Kuigi hirm on loomulik kaitsesüsteem võib hirm olla ka ülimalt hävitav jõud ning just see on põhjuseks miks on lihtne inimesi kontrollida või juhtida läbi hirmu. Kus jooksevad piirid normaalse/tervisliku hirmu ning kahjustava hirmu vahel?
Hirm paarisuhetes
Hirm paarisuhetes on põhjuseks miks kujunevad välja kahjustavad dünaamikad. Hirm teisest inimesest ilma jääda, hirm olla sõltumatu, hirm kaotada kontrolli, hirm väljendada enda vajadusi, hirm olla hüljatud. Kogu kompoti taga hirm, et ma ei ole piisav. Selline hirmupõhine mõtteviis viib enese kaotamiseni, kaassõltuvuse ja vägivallani mis on just see piir kus hirm on muutunud kaitsepositsioonilt hävitajaks lammutades kõik alates paarisuhtes olevast kahest hingest kuni paarisuhte endani välja. Hirm teeb võimetuks olla just need kes me oleme enda kõikide osadega. See sunnib justkui kandma maski kartuses kogeda uuesti juba kusagil mujal eluetapis kogetud valu. Kuid kui partnerid võtavad läbi maski kandmise üksteiselt võimaluse õppida teineteist tundma autentselt, armastada autentselt ja aktsepteerida üksteist täielikult, võime juba eos ennustada, et ühel hetkel saab näitemäng läbi, sest näitlejad on väsinud. Selline hirm eemaldab võimaluse olla täielikult armastatud, aktsepteeritud ning hinnatud just sellisena nagu me oleme loodud. Kuigi see hirm on mõistetav, ei ole maailmas ühtegi põhjust miks mitte proovida hirmule vastu astuda ning lubada ennast muutumisse, et kogeda paarisuhtes tasakaalu, mõistmist, armastus ja lõpmatuid võimalusi läbi ühise potentsiaali ning koos loomise.
Kuid millal siis on hirm paarisuhtes õigustatud või vajalik?
Enda piiride seadmine ning kehaliste reaktsioonide märkamine ja teadvustamine indikeerib väga varajases etapis seda kas partnerid on sobilikud loomaks paarisuhet üksteisega. Liigne ärevus ning ehk hirm olla mina ise, annab märku sellest, et üks või mõlemad osapooled ei ole valmis teineteist vastu võtma ning aktsepteerima. Seega soovib keha anda hoiatuse seada enda standardid ning kaitsta iseennast. Sellisel hetkel on hirm täiesti vajalik kaitsesüsteem mis aitab eristada sõltuvust armastusest. Sellistel hetkedel tasub üles kirjutada ning iseenda jaoks lahti defineerida mida paarisuhtes oodatakse või soovitakse kogeda ning võrrelda seda kogemusega mida hetkel saadakse. Kui need kaks ei klapi võib juba leida põhjuse liigse ärevuse taga. Kui vastupidiselt tundub kõik klappivat võib tegu olla hoopis elevusega või hirmuga mis tuleb esile varasemate kogemuste põhjal. Targem on analüüsida iseennast ning leida võimalusi kuidas oma negatiivsed kogemused üle kirjutada ajus positiivsetega läbi muutuse ehk uute tegevuste/käitumismustritega. Kõige tähtsam on mõista, et hirm on mitmetahuline ning hea on õppida vahet tegema hirmul mis on ratsionaalne ning hirmul mis tuleneb positiivsetest muutustest enesearengus. Vahel on parim mida teha anda aega ning luua endas neutraalsus ja tasakaal, sest sipeldes läheb vesi sogaseks ning selgust luua on aina raskem.
Hirm ühiskonnas
Sama temaatikaga saab edasi liikuda ühiskonnas esineva hirmu juurde. See on juba ajalugu vaadates selge, et suurt massi inimesi saab kõige edukamalt ühes suunas liikuma saada läbi hirmu. Täpselt nagu hoitakse karjaloomi ühel territooriumil kontrolli all läbi elektrikarjuse. Ainus vahe on selles, et paljudel juhtudel on inimestele loodud mentaalne karjus elektrita kuid illusioon, et üle astudes saab särtsu säilib ning aitab hoida inimesi kasulikult just seal kus nende potentsiaali on vaja kellelgi teisel rakendada. Vaid osa julgeid on need kes lähevad seda traati päriselt katsuma ning mõistavad, et teisel pool aedikut on kõik võimalused mida ainult ette suudame kujutada. Kui ühel hetkel kasutatakse hirmu selleks, et hoida ühiskonda koos toimivana ning luua turvalisust näiteks eraldades ohtlikud inimesed ühiskonnast on ka sarnaselt paarisuhetele ühiskonnas seda aspekti mis tekitab vastupidist nähtust ehk väärkohtlemist mille käigus inimkonna potentsiaali kasutatakse teatud seltskonna hüvanguks.
Kuidas siis leida tasakaal või vahet teha?
Võti seisneb jällegi iseendas. Kui inimene teab täpselt kes ta on, mida ta soovib ning milline on tema potentsiaal, siis on täiesti võimatu kellelgi teisel teda kontrollida, ära kasutada, väärkohelda, sildistada. Inimene muutub kontrollimatuks mis tähendab, et ta on võimeline saavutama kõike mida ta ette suudab kujutada, sest ta on läinud julgelt hirmust läbi ning teab seda, et kuigi on karjus loodud, siis eluohtlikku elektrit sealt võimalik saada ei ole. Seetõttu on tal lihtsam sellest üle astuda ning teisel pool piire luua oma maailm ning kujundada see meelepäraseks.
Hirm kasvada
Just need julged kes lähevad uudishimust avastama ühiskonna ning varasemate elukogemuste poolt seatud aedikuid on ainsad kellel on võimalus liikuda teisele poole ja rakendada oma energiat viisil mis teeniks nii iseennast kui kogu inimkonda. Purustades illusiooni, et õnn ning rahu on asjades, asjaoludes, teistes inimestes või võltsturvalisuses mida pakuvad need samad aedikud, avab igale inimesele ainulaadse võimaluse kogeda erakordset elu.
Kuigi muutused on hirmsad on nad ka vabastavad samaaegselt.
Kas oled valmis ennast vabastama?