Sulle võib tunduda, et tunded tulevad enne ja siis avastad enda peas mõtteid, kuid tegelikkuses töötab keha vastupidi ehk enne tuleb mõte ning alles siis tunne ja reaktsioon kehas (ärevus, hirm, kurbus, viha, rõõm). Sellele jadale järgneb tavaliselt automaatne tunnetega toimetulekustrateegia: tülitsemine ehk võitlemine, tardumine ehk kinni kiilumine, eemaldumine ehk põgenemine või turvatunde ja teadlikkuse puhul kohale jäämine, toetus ja lahendamine.
Miks ülemõtlemine tekib? See on tegelikult rohkem Sinu keha viis Sind kaitsta kui Sind piinata, kuigi see tundub vastupidine.
Selle kaitsesüsteemi taga on hästi tuntud psühholoogiline printsiip, mida toetab kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT): alateadlikud uskumused loovad mõtteid, mis loovad tõlgenduse olukorrast ehk millise mõtte aju olukorrale annab ja see tõlgendus tekitab tunde ja kehalise reaktsiooni, millele järgneb käitumine mida rakendad tunnetega hakkama saamiseks. Kõik mõtted ei ole aga tõde, sageli on need hoopis sinu sisemiste hirmude ja uskumuste tõlgendused, mitte objektiivne reaalsus.
Positiivne näide: kuidas mõtted loovad meeldivaid tundeid
Et mõista, kuidas mõtted tundeid ja keha mõjutavad, alustame positiivsest näitest. Kas mäletad hetke, mil kohtusid inimesega, kellesse armusid?
Kas ta hakkas sulle meeldima sellepärast kes ta on peale tema kõikide osade tundma õppimist ehk ilus, andekas, huvitav, lahke, empaatiline ja tugev aga ka inimene kes eksib, vabandab, võtab vastutust. Või tekkisid soojad tunded pigem siis, kui olid temast eemal ja kujutasid ette, kuidas te koos olete, hoiate käest, loote kodu ja tulevikku, kuidas ta Sind hindab, märkab ja armastab?
Kui inimene töötab väga palju alateadlikult positiivsete kujutluspiltidega potentsiaalsest partnerist, siis on suur tõenäosus, et armutakse kujutlusse, mitte päriselt inimesse pärast tema tundma õppimist.
Armumine toimub vaid positiivsesse ja kui inimesel on ka eksimused ning käitumised ja piirid, mis tekitavad ebamugavust sinus, siis on nendega on hiljem raskem toime tulla, sest nad on esialgsest pildist puudulikud osad. Positiivsed kujutlused partnerist tekitavad kehas tundeid, mis on soojad ja armastavad ning just selline visualiseerimine tugevdab kiindumust, sest need meeldivad tunded on Sinu jaoks ARMASTUS mida sa oled otsinud. Seda võib nimetada kui positiivset ülemõtlemist.
Täpselt samal põhimõttel töötavad ka kahjustavad mõtted, ainult et vastupidises suunas.
Miks mõtted jäävad kinni ehk miks on ülemõtlemine ebameeldiv
Mõistmaks miks ärevaid mõtteid on nii raske peast välja saada, tuleb korraks vaadata kuidas aju töötab.
Aju on meie suurim liitlane. Tema eesmärk on meid kaitsta ja toetada.
Kui sa mõtled mingitele teemadele väga palju ja need tekitavad tugevaid tundeid ja reaktsioone kehas, siis aju “õpib”, et see on sulle oluline. Vahet ei ole kas reaktsioonid on positiivsed või negatiivsed.
Nii hakkab aju Sind “aitama” andes neid mõtteid üha rohkem ja rohkem.
Kuigi sina tahad neist lahti saada, aju tõlgendab su korduvat keskendumist kui huvi, mitte kui probleemi.
Kujutle, et su pea on tuba ja mõtted on prügikotid. Sa üritad toast prügikotte välja visata, aga aju kui Sinu heatahtlik sõber akna taga näeb, et sulle meeldib neid kotte liigutada ning nendega hirmsasti tegeleda ja viskab neid juurde.
Ärevast mõttekeeristest ei saa välja võideldes. Ainus viis on aktsepteerida, et need mõtted on olemas ja hakata neid sorteerima: mis on oluline, mis mitte. Aja jooksul jäävad ebaolulised tagaplaanile ning kaotavad võimu Sinu igapäevaste käitumiste ja otsuste üle.
Kahjustavad kujutluspildid, mida tekitab hirm
Üks levinumaid ülemõtlemise vorme on aju loodud kujutluspildid, mis tunduvad väga reaalsed, kuid põhinevad hirmudel, paarisuhtes on levinuim hülgamishirm.
Näiteks:
- “Partner on teisega meie magamistoas.”
- “Partner kallistab kedagi teist.”
- “Tal on tööl kõrvalsuhe ja suudleb kuskil kedagi.”
Need on aju loodud stsenaariumid, millega ta püüab sind kaitsta võimaliku valu eest, et oleksid valmis, kui see kord tõesti juhtub. Paraku tekitavad mõtted ise juba praegu kannatust Sinu kehas kuna aju ei tee vahet päris olukorral ja visualiseeritud olukorral ning käivitab ikkagi ohu signaalid ehk ärevuse ja hirmu ning need tunded põhjustavad sageli enesesaboteerimist suhtes ja paanikat Sinus, millele järgneb inetu käitumine iseenda või partneri suunal.
Selliste mõtete tagajärjel võib näiteks tekkida tung partneriga tüli norida või kinnitusi nõuda tema armastuse osas Sinu vastu, kuigi midagi pole tegelikult võrreldes tavapärasega juhtunud ja partner ei ole enda käitumises tegelikult Sind kahjustanud.
Suhteteraapia teekonnal õpetan visualiseerimist kasutama vastupidiselt ehk enda rahustamiseks ja toetamiseks, mitte enese piinamiseks.
Kahjustavad mõtted, mida käivitab olukord või partneri käitumine
Partner ei vasta sõnumile ja peas tekib kohe mõte:
“Kui ta hooliks, ta kirjutaks.”
See on näide sellest, kuidas alateadlik uskumus (“see, kes armastab, leiab aega 24/7, kui tahaks siis saaks”) käivitab mõttevea. Aju tõlgendab olukorda nii, et partneri viivitus = sa ei ole väärt armastust või tähelepanu.
Reaalsuses võib sellel olla kümneid muid põhjuseid: inimene on hõivatud, keskendunud või vajab puhkust. Ta ei pruugi isegi olla teadlik, et tema omakeskis mõtisklemine ja oma teemadega toimetamine võiks Sinule sääraseid kannatusi valmistada. Isegi kui partner meelega jätab vastamata või ignoreerib manipuleerimiseks, siis tema käitumine peegeldab tema seisundit, tema väärtushinnanguid ja tema olemust, mitte seda kas sa oled väärt vastamist ja armastavat tähelepanu.
Selliste mõtete korral aitab väga hästi kahjustavate mõtete vastandamise tehnika, mida õpetan samuti Suhteteraapia teekonnal.
Ülemõtlemine, mis röövib Sinu sisemise rahu ja enesekindluse
Need on mõtted, mis on seotud häbi ja süütundega. Ilmuvad eriti siis, kui oled teinud midagi, mis tundub vastuolus su väärtustega, näiteks reetnud enda põhimõtteid, lasknud end halvasti kohelda või käitunud kellegagi ebaõiglaselt.
Mõnikord ei saa me täpselt arugi, mis toimub: on lihtsalt raske olla, mõte käib peas ringi ja ei lase rahul meie sees tekkida. Tihti pole seal tegelikult viha teiste vastu, vaid viha enda vastu, sest ma ei suutnud õigel ajal end kaitsta ja ei osanud piire seada, siia kuuluvad ka olukorrad mil ma iseendale ei sea piire ning ei hoolitse oma vajaduste eest.
Lisanduvad veel mõtted nagu: “Ma ei tohiks nii tunda.” või “Ma olen halb inimene/lapsevanem/partner.”
Sinu eksimused on selleks, et need töödelda läbi ja kasvada, mitte selleks, et ennast terve elu karistada ja hoida valusate mõtete küüsis ennast korduvalt ja korduvalt häbistades ning lastes teistel ennast defineerida ja häbistada teemadega, mis tegelikult ei puutu niivõrd Sinusse kui, et peegeldavad inimeste enda hirme, tundeid ja kogemusi.
Töötades sisekõnega, saab ka seda muuta. Õpid rääkima endaga kaastundlikult ja rahulikult, mitte kriitiliselt ja hukkamõistvalt. See omakorda soodustab ka piiride seadmist teistele ja vähem isiklikult võtmist. Kui sa ennast ei sildista, siis ei lase sa ka teistel seda teha ning see ongi see mis sisemist rahu loob. Ka sisekõnega töötamine osa Suhteteraapia teekonnast.
Kui mõtted tekitavad ärevust igapäevaselt ja tundub võimatu rahu leida…
Siis tuleks alustada esmalt analüüsist, et kas tegu on praegusel momendil minu keha püüdlusega mind kaitsta läbi “ennetavate kahjustavate mõtete” ja see tekitab minus kannatusi ja ärevusi või partner tõesti käitub minuga inetult ja lugupidamatult (petab, karjub, eirab minu vajadusi ja tundeid, manipuleerib, tekitab süütunnet, flirdib teistega jms). Vastavalt olukorrale rakendub ka vastav abinõu. Partneri kahjustava käitumise puhul aitab Sind tugevate ja konkreetsete piiride seadmine ja vajadusel suhtest lahkumine. Sinu enda kahjustavate mõtete puhul, aga on täielikult Sinu enda võimuses enda olukorda kohe muuta ja leevendada läbi tehnikate.
Meie pea võib olla paik, kus on kohutav kliima ehk pidev sisemine kriitika, hirm ja ärevus. Seda ilma saab muuta. Kui hakkad märkama millised mõtted on reaalsed ja millised põhinevad hirmul, saad treenida aju reageerima ka hirmudele toetavate mõtetega, mis loovad toetavaid positiivseid tundeid ja seetõttu ka Sinu poolt paremaid valikuid, käitumist ning tugevamat emotsioonide juhtimist.
See tähendab teadlikku treeningut, mitte mõtete allasurumist. Sest mida rohkem me midagi alla surume, seda tugevamalt see hiljem tagasi tuleb, mitte ei lahene.
Aju ei “mõtle üle”, sest sinuga oleks midagi valesti. Ta teeb oma tööd ehk valmistab sind ette valu ja ohu vältimiseks. Sina aga saad ajule õpetada uut ja tervislikumat viisi kuidas sind kaitsta: rahulikult ja toetavalt, mitte ärevuse ja hirmu kaudu.
Kui see teema kõnetas sind ja tunned, et soovid õppida oma mõtteid juhtima viisil, mis toob rahu ja turvatunnet, siis liitu Suhteteraapia 8-nädalase online teekonnaga.
See on teekond, kus õpid läbi kirjalike ja visualiseerimise harjutuste päriselt mõtlema nii, et sa ei kaotaks ennast ärevuse keerisesse ning oleksid suuteline juhtima enda mõtteid, tundeid ja käitumist ning lõpetama paarisuhte saboteerimise kannatusi tekitavate mõtete tõttu.